Tasuvusajaks (payback period) nimetatakse aastate arvu, mis kulub alginvesteeringu tasa- teenimiseks. Mida lühem on tasuvusaeg, seda parem investeerimisprojekt. Kui raha sissevool on ebaühtlane, peab arvutama kumulatiivse netorahavoo (rahavoogude summa) igal perioodil ning seejärel saab tasuvusaja leidmiseks kasutada järgmist valemit:
$$Tasuvusaeg \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} a + \frac{\left |C_{a} \right |}{C_{b}}$$
a— aastate arv, mille jooksul on kumulatiivne rahavoog negatiivne;
|Ca|— kumulatiivse rahavoo absoluutväärtus perioodi a lõpus;
Cb— kumulatiivne rahavoog pärast perioodi a.
Juhul, kui sissetulevad rahavood on võrdsed, saab tasuvusaja leidmiseks kasutada järgmist lihtsat valemit:
$$Tasuvusaeg \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Alginvesteering}{Investeeringu\; aastane\; sissetulev\; rahavoog}$$
Tasuvusaja leidmine on üks lihtsamaid investeeringute hindamine tehnikaid, mida kasutatakse praktikas küllaltki laialdaselt väikesemahuliste ja väheoluliste investeerimisotsuste langetamisel. Tasuvusajal on nii omad eelised, kui ka puudused.
Eelised
Puudused
Näide 1
Järgmine näide kirjeldab tasuvusaja puudusi. Oletame, et Peetril on valida kolme projekti A, B ja C vahel, mille tasuvusaeg on võrdne (3 aastat). Mis projekti tuleks eelistada?
Aasta | A | B | C |
---|---|---|---|
0 | -200 | -200 | -200 |
1 | 40 | 100 | 100 |
2 | 60 | 60 | 60 |
3 | 100 | 40 | 40 |
4 | 120 | 120 | 200 |
Tasuvusaeg | 3 a. | 3 a. | 3 a. |
Projektide A ja B tasuvusaeg ja rahavoogude summa kokku on samad, kuid kuna projekti B NPV on suurem (suuremad rahavood laekuvad varem), tuleks valida projekt B. Projektide B ja C tasuvusaja vältel on rahavood identsed. Siiski peaks eelistama projekti C, sest projekti C NPV on suurem kui B-l (pärast tasuvusaja saabumist on rahavood suuremad). Tasuvusaja meetod ei tee nendel projektidel üldse vahet ning võib viia vale otsuse langetamiseni.