Eri aruannetest, mida ettevõtjad aktsionäridele koostavad, on kõige olulisem majandusaaasta aruanne. Majandusaasta aruanne koosneb enamasti kahest osast:
Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ning aastaaruande lisasid. Lisades selgitatakse majandusaasta aruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid.
Eriregulatsioon kehtib mikro ja väikeettevõtjatele.
Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõigile järgmistele tingimustele:
Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:
Mikro- ja väikeettevõtjad võivad Eestis alates 01.01.2016 ja hiljem algavate majandusaastate kohta koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande.
Seega täismahus aastaaruanne – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad – on kohustuslik üksnes keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte põhi- ja kõrvaltegevustest ning asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Samuti antakse üelvaade olulistest sündmustest majandusaastal ning tulevikuperspektiividest.
Majandusaasta aruanne võib sisaldada ka vandeaudiitori aruannet, kui raamatupidamise aastaaruande audit on raamatupidamiskohustuslasele kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik muuhulgas:
Raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
Tingimused |
Audit |
Ülevaatus |
---|---|---|
müügitulu või tulu |
4 000 000 eurot |
1 600 000 eurot |
varad bilansipäeva seisuga kokku |
2 000 000 eurot |
800 000 eurot |
keskmine töötajate arv |
60 inimest |
24 inimest |
Audit on kohustuslik ka raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
Tingimused |
Audit |
Ülevaatus |
---|---|---|
müügitulu või tulu |
12 000 000 eurot |
4 800 000 eurot |
varad bilansipäeva seisuga kokku |
6 000 000 eurot |
2 400 000 eurot |
keskmine töötajate arv |
180 inimest |
72 inimest |
Täpsemalt sätestavad raamatupidamise aastaaruande auditi või ülevaatuse kohustuse vastavalt audiitortegevuse seaduse §-d 91 ja 92.
Teatud ettevõtetel on kohustus koostada ja avaldada ka raamatupidamise vahearuandeid. Näiteks krediidiasutused on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta.
Finantsjuhtimise seisukohast on neljast põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) ehk kõige olulisem rahavoogude aruanne. Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ülevaate saamine ettevõtte rahalisest seisundist. Selleks on kõige mõistlikum ettevõtte tegevust analüüsida rahavoogude baasil.
Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad avalikustatava informatsiooni osas vastama raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning juhendis RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele.
Täismahus raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lisaks avalikustama: