Modifitseeritud sisemine tasuvusmäär (MIRR)

Modifitseeritud sisemine tasuvusmäär või ka tulumäär (modified internal rate of return – MIRR) on diskontomäär, mis võrdsustab investeeringute (kulude) nüüdisväärtuse tulevaste sissetulevate rahavoogude (tulude) tulevikuväärtusega:

\begin{align} \sum_{i=0}^{t}\frac {COF_{i}}{(1+r)^{i}} &=\frac {\sum_{i=0}^{t}CIF_{i}(1+r)^{t-i}}{(1+MIRR)^{t}} \\ PV_{COF} &=\frac {FV_{CIF}}{(1+MIRR)^{t}} \\ MIRR &= \sqrt[t]{\frac{FV_{CIF}}{PV_{COF}}}-1 \end{align}

t— perioodide arv.
r— diskontomäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind);
COF— investeeritav rahavoog, väljaminek (cash outflow);
CIF— sissetulev rahavoog, sissetulek (cash inflow);

Vaatamata tugevale akadeemilisele survele, eelistab ligikaudu ¾ ärijuhtidest pigem analüüsida investeeringute tulusust IRR protsentides kui NPV eurodes/dollarites. Et see on nii, siis püüti leida mõni näitaja, mis väljendaks protsentuaalset tulusust IRR-ist paremini. Selleks ongi kasutusele võetud modifitseeritud IRR e. MIRR.

MIRR-i eelised ja puudused

Eelised

• MIRR meetod eeldab, et igast projektist saadavad rahavood reinvesteeritakse vastava tegeliku kapitalihinnaga r, IRR aga eeldab, et kõik rahavood projektidest reinvesteeritakse projekti enda IRR-iga. Seega on MIRR-i kasutamine lähemal tegelikule situatsioonile;
• MIRR-i kasutamisel ei teki mitme IRR-i probleemi. Siin käitub MIRR analoogselt NPV-ga;
• MIRR arvutamine on lihtsam, kui IRR arvutamine.

Puudused

• Teineteist välistavate projektide puhul võib MIRR-i kasutamisel tekkida IRR-iga analoogseid probleeme sel juhul, kui projektid on erineva suurusega.

Seega võib öelda, et MIRR on märksa parem näitaja kui IRR, kuid jääb siiski alla NPV-le.