Ettevõtte likviidsuse e. maksevõime all mõistetakse ettevõtja võimet katta tähtaegselt oma lühiajalisi kohustisi. Maksevõime hindamiseks kasutatakse enamasti lühiajalise võlgnevuse kattekordajat ning maksevõime kordajat, lisaks ka rahakordajat.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (Current Ratio; Working Capital Ratio) kajastab ettevõtte võimet katta võlausaldajate lühiajalised nõuded käibevaraga.
$$Lühiajalise\; võlgnevuse\; kattekordaja \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Käibevara}{Lühiajalised\; kohustised}$$
Üldiselt peetakse heaks, kui kordaja jääb vahemikku 1,5 kuni 2 - sel juhul on ettevõtte lühiajaline finantsseisund hea. Liiga kõrge kordaja väärtus (kattekordaja on > 2) viitab asjaolule, et ettevõte ei kasuta oma käibevara tõhusalt. Kui aga lühiajalised kohustused ületavad käibevara (kattekordaja on < 1), võib ettevõttel esineda probleeme lühiajaliste kohustiste täitmisega e teisisõnu ettevõte võib sattuda makseraskustesse. Teisalt ei pruugi see veel tähendada suuri probleeme, kui kohustisi on võimalik täita pikemaajaliste väljavaadete arvelt
Maksevõime kordaja (Quick Ratio; Acid-test Ratio) näitab ettevõtte suutlikust likviidse varaga üheaegselt kõik lühiajalised kohustised koheselt tasuda.
$$Maksevõime\; kordaja \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Raha+Likviidsed\; väärtpaberid+Laekumata\; arved}{Lühiajalised\; kohustised}$$
Korraga kõikide võlgnevuste tasumiseks, peab ettevõtte maksevõime kordaja olema 1 või suurem. Oluline on tähele panna, et kordaja sisaldab ka laekumata arveid. Näiteks kui ettevõtjal on hulk pika maksetähtajaga laekumata arveid ning samaaegselt on kohustuste tähtaeg lühike, siis maksevõime kordajast probleemi ei ilmne, kuigi tegelikult saab ettevõttel kohe raha otsa. Samas, kui klientide maksetähtajad on lühikesed ning tarnijatel pikad, siis ei pruugi madal kordaja automaatselt tähendada probleeme maksevõimega.
Rahakordaja (Cash Ratio) näitab ettevõtte võimet tasuda koheselt saabuva tähtajaga kohustusi.
$$Rahakordaja \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=} \frac{Raha+Likviidsed\; väärtpaberid}{Lühiajalised\; kohustised}$$
Lisaks ülaltoodule võib hinnata ka muude käibevarade ja lühiajaliste kohustuste suhet (nt. varude või debitoorse võlgnevuse suhet lühiajalistesse kohustustesse). See, millised suhtarvud on kõige sobivamad, sõltub konkreetse ettevõtte tegevusalast.