Laenukapitali hinnaks on üldjuhul hetkel kasutatav kaalutud keskmine laenuintress, millele lisandub võimalik maksukilbi mõju. Intressi maksukilbiks (interest tax shield) nimetatakse finantsvõimendust kasutava ettevõtja võimalust laenuintressid maksustatavast tulust maha arvata ning see võrdub intressimakse absoluutväärtuse ning maksumäära korrutisega. Laenukapitali kasutamisse maksumõju ettevõtte kapitali hinnale sõltub asukohariigi maksuseadustest. Üldreeglina arvestatakse intressikulu tulumaksustatavast kasumist maha, samas kui kasumi pealt peab ettevõte enamikes riikides maksma tulumaksu. Eesti ettevõtete tulumaksustamise eripärast tulenevalt ei ole intressi maksukilpi võimalik üheselt määratleda ning võimalik maksumõju kapitali hinnale sõltub eelkõige ettevõtte dividendipoliitikast.
Võlakirjade puhul on võimalik laenukapitali hinnaks tulusus tähtajani (yield to maturity, YTM) mida korrigeeritakse võimaliku maksukilbiga.
Regulaarselt intressi maksva võlakirja YTM leitakse järgmise valemiga:$$P \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=}\left(\sum_{i=1}^{t}\frac {F\times r_{i}}{(1+YTM)^{i}}\right)+ \frac{F}{(1+YTM)^t}$$
t— perioodide arv;
ri— perioodi intressimäär;
Σ— kreeka suurtäht sigma tähistab matemaatikas summat (antud juhul t liidetava summat).
Diskontovõlakirja YTM saab leida valemiga:
$$YTM \mmlToken{mo}[linebreak="auto"]{=}\sqrt[t]{\frac{F}{P}}-1$$
Kui laenuintress on fikseeritud, siis on laenukapitali hinda võrreldes omakapitali hinnaga leida küllalt lihtne, kui aga intressimäär on ujuv, siis tuleb arvesse võtta ka tuleviku intressimäärasid ning täpset laenukapitali hinda määratleda ei ole võimalik enne, kui projekt on läbi saanud.
Kui usaldusväärne info ettevõtte lanukapitali hinna kohta puudub ning ettevõttele on omistatud krediireiting, siis kasutatakse sama krediidireitinguga võrreldavate ettevõtete võlakirjade intressimäära keskmist inressimäära (debt-rating approach).