Investeerimine

Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud (eelkõige) pikaajaline kapitalimahutus varadesse või õigustesse. Majanduslikus mõttes võib investeeringut käsitada selliste kaupade või õiguste ostmisena, mida ei tarbita ära, vaid mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks.

Investeeringult on võimalik teenida tulu eelkõige kahel viisil:

1. investeeringuga seotud tulu (näiteks intress, dividend, üür, rent, litsentsitasu, patenditulu, autoritasu jne.);
2. tulu investeeringu turuväärtuse kasvult.

Investeeringute liigitus

Investeeringuid võib liigitada mitmel eri viisil.

Investeeringu kestuse järgi:

• lühiajalised investeeringud (enamasti kuni 1 aasta);
• pikaajalised investeeringud

Investeerimisobjekti järgi:

• väärtpaberid (sh väärtpaberi kujul alternatiivsed investeeringud);
• muud alternatiivsed investeeringud;
• kinnisvara;
• tootmiseks vajalikud varad;
• väärisesemed;
• intellektuaalne omand (õigused, patendid, litsentsid jne.).

Äriühingu investeeringuid jaotatakse üliselt järgmiselt:

• Lühiajalised finantsinvesteeringud
• Pikaajalised finantsinvesteeringud
  • Tütarettevõtete aktsiad ja osad
  • Sidusettevõtete aktsiad ja osad
  • Muud pikaajalised finantsinvesteeringud
• Kinnisvarainvesteeringud
• Materiaalsed põhivarad
  • Maa
  • Ehitised
  • Masinad ja seadmed
  • Muu materiaalne põhivara
• Immateriaalsed põhivarad

Investeeringud väärtpaberitesse

Osaluse suuruse järgi:

• finants või portfelliinvesteeringud;
• strateegilised investeeringud.

Siinkohal on vajalik märkida, et oluliseks osaluseks loetakse otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

Varaklassi järgi:

1. Kolm klassikalist varaklassi on:

• aktsiad või muud samaväärsed kaubeldavad õigused;
• võlakirjad, vahetusväärtpaberid või muud emiteeritud ja kaubeldavad võlakohustused;
• rahaturuinstrumendid.

2. Täiendavad varaklassid on:

• märkimisõigused või muud kaubeldav õigused, mis annavad õiguse omandada aktsiaid või võlakirju;
• investeerimisfondide osakud või aktsiad (mutual fund; alternative fund) - eurofondid, pensionifondid ja alternatiivfondid;
• ETF-d (exchange-traded fund) - reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavad fondid:
• tuletisväärtpaberid või tuletislepingud (sh optsioonid, forwardid, futuurid);
• kaubeldavad väärtpaberite hoidmistunnistused.

Tänapäeval eksisteerib lisaks kõikvõimalikke väärtpabereid, mis võimaldavad investeerida ka nn alternatiivsetesse varaklassidesse.

3. Alternatiivsed investeeringud on näiteks:

• kinnisvara (sh kinnisvarafondid e. REIT-d, kinnisvaraga tagatud väärtpaberid e. MBS-d, kinnisvara SPV-d);
• private equity - nn erakapitaliinvesteeringud;
• toorained (sh toorainetega seotud forwardid, futuurid ja vahetuslepingud ning kaubeldavad tooraineindeksid järgivad fondid e. ETC-d (tooraine ETF-d));
• distressed securities - ettevõtete väärtpaberid, kellel on makseraskused või pankrotioht;
• riskimaandusfondid (hedge fund);
• riskikapital (venture capital);
• investeeringud start-up ettevõtetesse;
• mets (sh metsamaasse investeerivad fondid)
• heitkogustega kauplemine (emissions trading);

Alternatiivsete investeeringute mõiste on küllaltki lai ning selle all võidakse vahel mõista ka investeeringuid materiaalsetesse väärtustesse nagu väärisesemed, vanasõidukid, kunst, veinid, antiikesemed, mündid või postmargid.

Kinnisvarainvesteeringud

Võimalik on investeerida nii reaalsesse kinnisvarasse, kui ka kinnisvaraga seotud väärtpaberitesse.

Kinnisvarainvesteeringuid võib jaotada järgmiselt:

• Elukondlik kinnisvara e. elamispinnad
  • ühepereelamud (eramud, suvilad)
  • mitmepere-elamud (korterid, ridaelamud, paarismajad)
• Äripinnad:
  • büroopinnad ja - hooned
  • kaubanduspinnad (äripinnad, kaubamajad, kaubanduskeskused)
  • lao- ja tootmispinnad ja - hooned
  • teeninduspinnad (sh toitlustus, tanklad, parkimismajad, pangakontorid jne)
  • majutusasutused (sh hotellid, motellid, võõrastemajad)
  • meelelahutusasutused (kinod, teatrid, spordiklubid, ujulad, ööklubid)
  • ühiskondlikud hooned (sh haiglad, koolid, kirikud, valitsushooned, raamatukogud)
• Maa e. hoonestatud või hoonestamata kinnistud, näiteks:
  • elamumaa
  • ärimaa
  • tootmismaa
  • transpordimaa
  • jäätmehoidla maa
  • maatulundusmaa
  • mäetööstusmaa
  • turbatööstusmaa
  • kaitsealune maa
  • sotsiaalmaa
• Alternatiivsed investeerimisvõimalused kinnisvara varaklassi, näiteks
  • kinnisvara ETF-d
  • kinnisvarafondid (REIF, REIT)
  • kinnisvaraarendajate aktsiad
  • ehitusettevõtjate aktsiad
  • kinnisvaraga tagatud väärtpaberid (Mortgage-Backed Securities - MBS)
  • kinnisvara ühisrahastus

Reaalsesse kinnisvarasse investeerimisel on võimalik tulu teenida eelkõige kahel viisil:

• omanditurul - tulu on võimalik teenida kinnisvara väärtuse kasvult;
• üüriturul - tulu toob perioodiline rahavoog kinnisvara üürimisest või rentimisest.