Finantsaruandluse analüüs kujutab endast eelkõige finantssuhtarvude analüüsi. Finantssuhtarve või ka raamatupidamise suhtarve kasutatakse ettevõtte või muu organisatsiooni üldise finantsseisundi hindamiseks ning need aitavad muuta finantsaruanded paremini loetavaks. Suhtarvud annavad kasulikku teavet nii ettevõtte juhtkonnale, omanikele kui ka võlausaldajatele. Finantsanalüütikud jällegi kasutavad finantssuhtarve selleks, et võrrelda omavahel eri ettevõtete tugevaid ja nõrku külgi.
Üldjuhul eristatakse järgmisi eri liiki suhtarve:
Suhtarvud ei pruugi alati olla otseselt võrreldavad, kui ettevõtted kasutavad erinevaid arvestusmeetodeid või järgivad erinevaid finantsaruandluse standardeid. Enamikel avalikel ettevõtetel (reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud ettevõtted) on õigusaktidest tulenev kohustus kasutada üldtunnustatud arvestuspõhimõtteid, kuid alati ei pruugi näiteks ettevõtja oma juriidilisest vormist tulenevalt kasutada tekkepõhist (kus tulud ja kulud kajastatakse nende tekkimise ajal, sõltumata raha liikumisest) vaid kassapõhist arvestust (kus oluline on üksnes raha liikumine). Ka mõistete sisustamise osas võib eri ettevõtete, tööstusharude ja riikide vahel olla erisusi. Seetõttu peab alati esmalt veenduma, et andmed on võrreldavad.
Olgu siinkohal ära toodud ka mõnede finantsaruandluse analüüsi käigus tihti ette tulevate rahaliste näitajate ingliskeelsed lühendid: